Kurtide suveolümpiamängude Kokkuvõte

Kurtide Olümpiamängudel leppisin neljanda kohaga mõlemal alal. Nii 100m tõkkejooksus kui ka kaugushüppes. Peab tõdema, et konkurents on korralikult tihenenud. Kõige valusam oli minu jaoks tõkkejooks, sest pronksist jäi puudu 0,03 sek. 😦 . Alguses oli ilus jooks aga kiirust lõpus polnud – jalad ei töötanud hästi😢
Kaugushüppes olen tulemusega rahul. Kaotasin pronksist 6cm.
Praegune Kurtide OM oli minu jaoks viimane võistlus. Seega olen rõõmus ja ka kurb. Aga oma pika karjääri jooksul olen ju saavutanud väga palju suurepäraseid tulemusi ja nüüd võin uhkusega sportlase elule joone alla tõmmata.🙌🏼🙌🏼. Tänan veel palavalt oma treenerit, peret, sõpru, massööri ning ka sponsoreid (Ekamant Eesti OÜ, MarDent OÜ, Gerd ITC OÜ, Ehto OÜ, Fysioart, Audentese SK ja Eesti Kurtide Spordiliit), kes mind igati alati aitasid ja kannustasid. Samas tänan kõiki oma fänne, kes mulle kaasa elasid.

     

Mõned pildid Kurtide Olümpiamängudelt.

      

23. Kurtide suveolümpiamängud Samsunis, Türgis

23.Kurtide suveolümpiamängud toimuvad 18-30.07.2017. Eesti koondisse kuuluvad 11 sportlast ja 6 treenerit/esindajat ning 2 abilist (6-Kergejõustik, 1-Orientreerumine, 2-rannavõrkpall, 2-bowling). Minu treeneril pole võimalik mind lapsehoolduspuhkuse tõttu Kurtide Olümpiamängudel saata ning selle tõttu Alexandr Sheleg on minu abistaja.

Kergejõustikuvõistlus algab 23.07-st kuni 29.07ni, Eesti kergejõustiklased lendavad 21.07 lõuna ajal Tallinnast – Istanbul – Samsuni poole.

Sportlasi saab näha linki http://www.kurtidespordiliit.ee/index.php?page=osalejad

Võistluste ajakava ja tulemusi saab näha järgnevatelt linkidelt:

• http://kurtidespordiliit.ee/index.php?page=tutvustus
• http://www.deaflympics2017.org/en/home-page

Kutsuti mind Heleni kooli rääkides minu spordist

19-25.09.2016 tähistatakse kogu maailmas Rahvusvahelist kurtide nädalat. Heleni koolist õpetaja Maret Õun kutsus mind sinna kooli, et räägiksin/viiplesin oma elust ja saavutustest lastele. Lastel tekkis palju küsimusi, vastasin ilusti ära. Näitasin ka pilte, medaleid ning treeninguvideot. Lastele meeldis väga väga. Tore oli lapsi näha.

Eesti täiskasvanute Eesti meistrivõistlustel

FOTO: Tanel Meos/EKJL

Kurtide MMilt naasin 2 medaliga, otsustasin, et suvehooaja lõpus teen ühe korraliku võistluse veel -Eesti MV, mis toimus 16-17.07.2016 . Registreerisin ennast 100m tõkkejooksule ja kaugushüppele.

Enne tõkkejooksu algust oli 9 osalejat, kohapeal saime teada, et 2 inimest loobusid. Öeldi, et 7 sportlase tõttu toimub ainult otse finaal, mis algab kell 18.50. Keegi palus, kas saab lisajooksu teha. Olin sellega nõus. Peale tõkkejooksu lisajooksu oli väga hea tunne kuigi  jooks läks natuke viletsalt ja  pääsesin neljandana finaali ajaga 14,70 (+1,4). Finaaljooksus oli tugev konkurents. Finaaljooks oli vägev show, kuna Jurkatammega oli meil väga tihe konkurents. Sel korral ületasime finishijoone sekundi pealt sama ajaga 14,41 (+3,3). ootasime tulemust, kes saab 3 koha. Tunnistati, et olin Jurkatammest napilt ees, seega sain 3 koha :). Tunne oli väga hea.

Halb uudis oli aga see, et lõpufinaalis tundsin nagu tõmbasin reielihase ära, aga õnneks pole hullu, pöördusin kohe medõe juurde, kes pani jääd  selle peale. Otsustasin treeneriga, et loobun kaugushüppest vigastuse tõttu. See on tark tegu 😉

Pean endale tunnistama, et olen see suvi hästi võistelnud 🙂

Tänan siinkohal veel palavalt oma treenerit, peret, sõpru, massööri ning ka sponsoreid, kes mind igati alati aitasid ja kannustasid. Suur kummardus minu poolt Teile, ilma Teieta poleks see õnnestunud.

Kurtide MM-võistluste kokkuvõte

Kurtide MM toimus 25.06-03.07.2016, Stara Zagoras, Bulgaarias. Seal osalesid 4 sportlast ja 1 esindaja.

Väljusime 27.juuli varahommikul lennuga Frankfurti, sealt edasi Sofiasse, bussiga sõit kestis 2,5 tundi Stara Zagorasse. Ilm oli suurepärane – väga soe.
Õhtul tegin väikese soojenduse, enesetunne oli OK ainult, et ma polnud harjunud palavusega, kuid see läks üle. Kohal olles selgus võistlustest programm, mis oli mu jaoks natuke ebamugav, nagu 2013 olümpiamängudel, Sofias.

Teise päeval ja kolmandal päeval olid tähtsad päevad, lootsime Eestile medaleid. Lõpuks toodi Eestile mitu medalit (Cathy Saem – seitsmevõistluses Pronks, Marja-Liisa – kõrgushüppes Hõbe, Emilija Manninen – 400m tõkkejooksus Hõbe) Neljandal päeval oli vaba võistluspäev.

Viiendal võistluspäeval tuli mul raske võistluspäeva 2 alal (100m tõkkejooks ja odavise). Ilm oli väga väga palav ja päikesepaistleline. Hommikune meeleolu oli valdavalt unine, kuid mida lähemale stardiaeg. Startisin esimeses poolfinaali, mis algas kell 10.30, Jooksin rahulikult ajaga 14,82 (-0,9) teisena. Pääsesin finaali. Õhtupoolikul viskasin oda tulemusega 37,63m, saavutasin 5 koha, seega polnud mina rahul, kuid jälle mul tuli õlavalu. Polnud mõtet jätkata visata. 1 tunni pärast algas tõkkejooksu finaal. Enesetunne oli tõeliselt super. Soojenduse ajal oli tehnika parem kui hommikul. Jooksin kõrvuti ukrainlasega, kes on siiani maailmarekordiomanik (aeg 14,21). Võitsin MMilt hõbemedali 100m tõkkejooksus ajaga 14.39, see tulemus tähistas ühtlasi isiklikurekordi (2008) kordamist. Esikoht läks ukrainlannale Yulija Shapoval´ile ajaga 14.25.

Viimasel võistluspäeval hüppasin kaugust. Ilm oli tuuline ja sadas paduvihm, juba soojendusel oli näha, et väga pikki hüppeid täna saab näha. Esimesel katsel oli tugev tuuline ja see häiris hoojooksu. Neljandal katsel paduvihmale vaatamata hüppasin kaugust ning sain isikliku rekordi 5,73, varem oli 5,70 ja samas püstitasin ühtlasi uue Eesti kurtide rekordi. Viiendal katsel püüdsin paremini hüpata, aga astusin üle. Näha oli videost, et hüppasin 6m lähedale, kuuendal katsel olin juba väsinud ja hüppasin 5,61m. Olen tulemusega väga rahul.

Naiste 4×100 meetri teatejooksus saavutas Eesti naiskond koosseisus Cathy Saem, Emilija Manninen, Marja-Liisa Landar, mina ajaga 50,56 neljanda koha. Võidu võttis vene naiskond ajaga 47.21, püstitades uue kurtide maailma rekordi.

Tõime Eestile 5 medalit (3 hõbedat ja 2 pronksi). 🙂 🙂

Ilm oli …

Kadrioru staadionil toimunud Eesti Karikavõistlusel läks mul hästi/halvasti. Võistlus toimus väga muutlikus ilmastikuoludes ja tugeva tuulega, sooja oli ainult 13-14 kraadi. Koerailmaga saavutasin naiste 100 meetri tõkkejooksu ajaga 14,83 (-0,7) neljanda koha. Selle tulemusega olen väga rahul. Usun endasse, et järgmisel korral tuleb veel paremini. Kaugushüppe tulemused läksid halvasti, keha muutus natuke kõvaks. Treener ütles, et pole mõtet hüpata enam. Seega jätsin pooleli. Odaviskes läks soojenduse ajal hästi ja viskasin ilusti 40 meetri lähedale aga võistluse ajal läks halvasti, ilm muutus ka jälle külmaks. mul tuli õlavalu ka tagasi külma pärast. seetõttu jätsin jälle pooleli. Targem oli mitte hüpata/visata.
Mul on tähtsam minna Kurtide maailmameistrivõistlusele, mis toimub 25.06-03.07.2016 Bulgaarias, Santa Zagora-s.

Ees on veel võistlus, mis toimub 25.06, Kadrioru statkal 🙂

 

Võistlused

Heitjate Seeriavõistluse II etapil Tallinnas muutlikes ilmastikuoludes saavutasin 5 juunil odaviskes oma hooaja tippmargi 41,82 ga neljanda koha. Samas jäi see tulemus natuke kripeldama, oleks tahtnud isikliku rekordi või selle lähedale visata, sest enda arvates olen kindel arvestades treeninguid, et suudan visata vähemalt üle 44 meetrit. Seega on natuke pettumus.

7.juunil korraliku ilmaga hüppasin kaugust Rakveres viimasel katsel 5,68 (+1,4), mis parandas hooaja tippmarki, Rekordist jäi napilt puudu. Minu rekord on 5,70. Jäin endaga üldiselt rahule, 🙂

Järgmine võistlus tuleb mul 18.juunil – Eesti Karikavõistlused, mis toimub Tallinnas/Kadrioru staadionil.👟😇

Laupäeval, 21 mail toimus Heitjate Seeriavõistluse avaetapp

Odaviskes avasin hooaja tagasihoidliku tulemusega  40,56, mis andis 2.koha. Aga sees olin tõesti vihane, sest tehnika ja hoojooks ei klappinud üldse, nii nagu treeningul ajal. Lihtsalt mõtlesin, mis minuga juhtus. Eesmärgiks oli 42-43 meetrine tulemus, see jäi kahjuks saavutamata. Harjutan edasi ja parandan tulemused ära ka. 🙂 Järgmised võistlused on mul ees juba varsti.

5.Juunil toimub jälle Heitjate Seeriavõistluse II etapp Audentese staadionil.

Jalg paranemine :)

Esimesel päeval ( 6.jaanuaril.2014) käisin füsioterapeudi juures ning Füsioterapeut naine oli tore inimene.   Sain temalt mitmeid nõuandeid ja näpunäiteid, mida võimlen ja harjutan jalale.  Harjutada oli raske, sest jalg ei venita hästi., Nagu jäi lühamaks, läks koguaeg valu, kui tegin venitama. jätsin pooleli, kui valu tuli. Püüdsin valutult edasi tegema harjutusi. Sain vähemalt targemaks!

2 nädala jooksul trennin MyFitnessis, kus on palju asju, millega saan jalale eriharjutusi teha ja jõusaalis tegemas, sõitsin ratast ja ka sõudsin vahel.  Samuti käisin ujumas.
Ujumisel oli alguses imelik  ja jalg ei läinud aktiivselt hästi. Natuke aega pärast sain üle. Ujusin 400-800m. Väga Väga oli mõnus.  Kogu aeg pärast ujumas käimist oli hea kõndida. Ei mingi valu, kuid nauding! 🙂 Kuid mõjub!!!!

2 nädalat möödas (20.01.2014) läksin jälle füsioterapeudi juurde ja lootsin, et sealt saan positiivsuse vastuse, siiski sain positiivse vastuse….Füsioterapeut ütles, et oli mu jala paranemisega väga rahul.  Järgmisel korral andis mulle uusi eriharjutusi, kus on palju kummiharjutusi teha.

2 nädalat pärast vaatame eks, kuidas jalg kulgeb. Kui läheks paremaks, siis alustame proovi hüpata ja joosta jne.

Alati usun endasse, et jalg läheb veel paremaks. Võiks öelda, et naasen veebruarikuu keskmises või lõpus jooksmisele 🙂

Vabadus maitseb hästi

30. detsembril sai täis … 39 päeva operatsioonist ja kipsipanekust. Hommikul asusin teele Ortopeedia Arstide juurde, seal võeti kips maha mul. Kipsi mahavõtmine oli lihtne ja huvitav protseduur. Kui jalg kipsist vabanes, oli vaatepilt parem. Haava peal oli palju koorikut. Medõde ütles, et las see tuleb ise ära. Samuti ehmatasin, et jalal oli palju karvu 😀 . Turses väga ei olnud. Liigutada sain ka mõõdukalt hüppeliigest. Aga liigutada oli imelik nagu tundmatu.

Uskumatu, et enne aastavahetust sain lõpuks kipsist lahti. Nagu hüvasti 2013 😀

See jala osa, mis kipsi all 39 päeva oli, sai kodus korraliku pesupäeva. Hais meenutas kuiv peldikut. 😀

Esimesed sammud kipsita olid üliimelikud. Medõde soovitas mul jätkata karkude kasutamist ainult väljas, sest väljas pinnal on ebatasane ega ei tohi jalale 100% toetuda. Peab ettevaatlikult jätkama edasi kuni füsioteraapias käin.

Aga käin praegu longates, üle kanna jalga maha panna ei saa, ainult päkatallale. Liikumise kiirus on ikka aeglasem, kui tervete jalgadega kõndides.

Veel ehmatasin säärte pärast, nagu nägin esimest korda seda.. Sääred olid erinevad, terve jala säärel on tugev lihas aga haige jala lihas on nagu tühi lihas ja peenikesem kui teine jalg.  Loomulikult 6 nädalat kipsiga  ei saanud midagi teha ja lihas kärbus kokku. 😦

4 päeva möödas kipsi maha võtmisest ehk täna 2.jaan.2014 saan üldselt nüüd aru, mida pean tegema liikudes jalale,  tasub proovida jala toetuda aga 100% üle kanna astuda ei julge veel. Aga liigun päka peal ilma karkudeta ringi

Püüan edasi edasi edasi…

Vihkan üht asja, et hommikuti on jalg kange aga selle eest õnneks turses ei ole. Kindlasti uurin täpselt füsioterapeudilt , kes teab kõike, mida teha 🙂

Päeva jooksul läheb jalg ikka tasapisi paremaks, saab veidi kiiremini juba liikuda.

6. jaanuaril lähen füsioterapeudi juurde, kes harjutustega üritab mu hüppeliigese liikuvust taastada ja jõudu tagasi tuua.  Ootan füsioterapuedilt anda juhiseid, mis harjutusi teen jalale. OOTAN OOTAN VÄGA.

Kui seal ühel hetkel edukalt hakkama saan, liigun edasi basseini, kus vees olles saab ka raskemaid harjutusi lisada.

Juba ootan väga, millal saan tagasi jooksmise juurde naasta.

Preagu haav on ilus ja arm jääb igaveseks 

2013 aasta kokkuvõtteks oli minu elus, spordis ja muudes kõik hästi 🙂 Ja loodan, et 2014 aastal tuleb veel parem ja rohkem positiivsem.

Soovin lugejatele, UUEL AASTAL ÕNNE, EDU, PÕNEVAID ja SIRGEID RADU! RÕÕMSAT UUT AASTAT! 🙂 🙂